Skip Navigation

National Geographic Society This program is distributed in the U.S. and Canada by National Geographic and EHD. [learn more]

Multilingual Illustrated DVD [Tutorial]

The Biology of Prenatal Development




SÜNNIEELSE ARENGU BIOLOOGIA

.Eesti [Estonian]


 
Download English PDF  Download Spanish PDF  Download French PDF  What is PDF?
 

Chapter 1   Introduction

Dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses.

Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi.

Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada.

Chapter 2   Terminology

Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni.

Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine.

8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni kutsutakse arenevat inimorganismi looteks ehk feetuseks, mis tähendab "sündimata järeltulijat". Selle aja vältel, mida nimetatakse looteliseks perioodiks, kasvab inimese keha suuremaks ja tema elundkonnad hakkavad talitlema.

Kõik selles käsitluses esitatud embrüonaalsed ja lootelised vanused on arvestatud alates viljastumishetkest.

The Embryonic Period (The First 8 Weeks)

Embryonic Development: The First 4 Weeks

Chapter 3   Fertilization

Inimorganismi bioloogiline areng algab viljastumise hetkel, kui naine ja mees ühendavad kumbki enda 23 kromosoomi sugurakkude ühinemise teel.

Naise viljastumisvõimelist rakku nimetatakse munarakuks, kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt.

Mehe sugurakk on laialt tuntud kui seemnerakk, kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid.

Pärast ootsüüdi vabanemist naise munasarjast protsessi käigus, mida nimetatakse ovulatsiooniks, ühinevad ootsüüt ja spermatosoid ühes munajuhadest, mida nimetatakse sageli ka oviduktideks.

Munajuhad ühendavad naise munasarjad emaka ehk üsaga.

Ootsüüdi ja spermatosoidi ühinemise tulemusena tekib üherakuline embrüo, mida nimetatakse sügoodiks. See tähendab "ühinenud" või "kokku liidetud".

Chapter 4   DNA, Cell Division, and Early Pregnancy Factor (EPF)

Sügoodi 46 kromosoomi kätkevad endas ainulaadset "esmaväljaannet" uue indiviidi täielikust geneetilisest plaanist. Antud koondplaan peitub tihedalt keerdunud molekulides, mida nimetatakse DNA-ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid.

DNA molekulid sarnanevad keerdus redeliga, mida tuntakse kaksikheeliksina. Redelipulgad koosnevad paarismolekulidest või alustest, mida nimetatakse guaniiniks, tsütosiiniks, adeniiniks ja tümiiniks.

Guaniin moodustab paari vaid tsütosiiniga ja adeniin tümiiniga. Iga inimrakk sisaldab umbkaudu 3 miljardit sellist aluspaari.

Iga üksiku raku DNA sisaldab nii palju informatsiooni, et kui see oleks esitatud trükitud sõnadena, siis pelgalt iga aluse esimeste tähtede loetlemisele kuluks üle 1,5 miljoni lehekülje teksti!

Kui molekulid otsakuti kokku panna, siis oleks iga üksiku inimraku DNA pikkus 1 meeter.

Kui me saaksime lahti kerida kõik täiskasvanud inimese 100 triljoni raku DNA-d, siis oleks see ahel pikem kui 100 miljardit kilomeetrit! Antud vahemaa ulatuks 340 korda Maalt päikseni ja tagasi.

Ligikaudu 24 kuni 30 tundi pärast viljastumist toimub sügoodi esmane jagunemine. Mitoosi käigus pooldub üks rakk kaheks, kahest saab neli rakku ja nii edasi.

Juba 24 kuni 48 tundi pärast viljastumist saab rasedust kindlaks teha, tuvastades ema verest hormooni, mida nimetatakse varajase raseduse hormooniks.

Chapter 5   Early Stages (Morula and Blastocyst) and Stem Cells

Kolmandaks-neljandaks päevaks pärast viljastumist võtavad pooldunud embrüo rakud keraja kuju ning embrüot nimetatakse nüüdsest moorulaks ehk kobarlooteks.

Neljandaks-viiendaks päevaks tekib rakukera sisse õõnsus ning embrüot nimetatakse nüüd blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.

Lootepõiekeses asuvaid rakke nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks ja sellest tekivad pea, keha ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid.

Rakukogumiku sees olevaid rakke nimetatakse embrüonaalseteks tüvirakkudeks, kuna need on võimelised moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi, mida inimkeha sisaldab.

Chapter 6   1 to 1½ Weeks: Implantation and Human Chorionic Gonadotropin (hCG)

Pärast munajuhas edasi liikumist pesastub algstaadiumis embrüo emaka siseseina külge. Protsess, mida nimetatakse pesastumiseks ehk implanteerumiseks, algab kuus päeva ja lõpeb 10 kuni 12 päeva pärast viljastumist.

Kasvava embrüo rakud hakkavad tootma hormooni, mida nimetatakse koorioni gonadotroopseks hormooniks ehk hCG-ks: aineks, mida tuvastab enamik rasedusteste.

HCG mõjul katkestavad raseduse aegsed hormoonid normaalse menstruatsioonitsükli, võimaldades sellega rasedusel jätkuda.

Chapter 7   The Placenta and Umbilical Cord

Pärast pesastumist moodustub lootepõiekese välimise kihi rakkude ühes osas platsenta, mille ülesandeks on luua ühendus ema ja embrüonaalse vereringesüsteemi vahel.

Platsenta varustab arenevat inimorganismi hapniku ja, toitainetega, toodab hormoone ja, väljutab kõik jääkained; platsentaarbarjäär takistab ema vere segunemist embrüo ja loote verega.

Platsenta toodab ka hormoone ning hoiab embrüonaalse ja loote kehatemperatuuri pisut kõrgemana ema omast.

Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses nabaväädi veresoontega.

Platsenta elu alalhoidmise võime sarnaneb tänapäeva haiglate intensiivravi osakondade omadega.

Chapter 8   Nutrition and Protection

Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti, mida nimetatakse hüpoblastiks ja epiblastiks.

Hüpoblastist saab alguse rebukott. See on üks struktuuridest, mille kaudu ema varustab algstaadiumis embrüot toitainetega.

Epiblasti rakud moodustavad membraani, mida nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo ja hiljem loode kuni sünnituseni.

Chapter 9   2 to 4 Weeks: Germ Layers and Organ Formation

Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte. Neid nimetatakse ektodermiks, endodermiks ja mesodermiks.

Ektodermist moodustuvad paljud struktuurid, kaasa arvatud peaaju, seljaaju, närvid, nahk, küüned ja juuksed.

Endodermist moodustuvad hingamisteede algmed ja seedetrakt ning seal moodustub osa tähtsamatest organitest, nagu näiteks maks ja kõhunääre.

Mesoderm moodustab südame, neerud, luud, kõhred, lihased, vererakud ja teised elundid.

Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks - eesajuks, keskajuks ja tagaajuks.

Alanud on hingamis- ja seedeelundkonna areng.

Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda.

Peaaegu kohe murrab kiiresti kasvav süda ennast kahekorra: arengut alustavad eraldiseisvad kojad.

Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist.

Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab.

Chapter 10   3 to 4 Weeks: The Folding of the Embryo

3. ja 4. nädala vahel võtab kuju kehakava: rebukoti kõrval on selgelt tuvastatavad aju, selgroog ja embrüo süda.

Kiire areng põhjustab suhteliselt lameda embrüo kokkumurdumise. See protsess kaasab osa rebukotist seedesüsteemi vooderdiseks ning moodustab areneva inimorganismi rinna ja kõhukoopa.

Embryonic Development: 4 to 6 Weeks

Chapter 11   4 Weeks: Amniotic Fluid

Neljandaks nädalaks ümbritseb embrüot läbipaistev veekest. Selles olevat steriilset vedelikku nimetatakse looteveeks ja see kaitseb embrüot vigastuste eest.

Chapter 12   The Heart in Action

Süda lööb tavaliselt umbes 113 korda minutis.

Süda muudab iga löögiga värvi, kui veri kodadesse siseneb ja sealt väljub.

Süda lööb enne sünnitust ligikaudu 54 miljonit korda ja üle 3,2 miljardi korra 80 eluaasta jooksul.

Chapter 13   Brain Growth

Kiiret aju arenemist tõendavad välised muutused eesajus, keskajus ja tagaajus.

Chapter 14   Limb Buds

Ülemiste ja alumiste jäsemete arenemine algab neljanda rasedusnädala paiku, kui ilmuvad jäsemepungad.

Algul on nahk läbipaistev, kuna see on ainult ühe rakukihi paksune.

Niipea kui nahk pakseneb, kaob ka selle läbipaistvus. Seega on seesmiste elundite arengut võimalik vaadelda veel vaid ühe kuu jagu.


Add a Comment

Your Name: Log In 3rd-party login: Facebook     Google     Yahoo

Comment: