Skip Navigation
The Endowment for Human Development
The Endowment for Human Development
Improving lifelong health one pregnancy at a time.
Donate Now Get Free Videos

Multilingual Illustrated DVD [Tutorial]

The Biology of Prenatal Development




SÜNNIEELSE ARENGU BIOLOOGIA

.Eesti [Estonian]


National Geographic Society This program is distributed in the U.S. and Canada by National Geographic and EHD. [learn more]

Choose Language:
Download English PDF  Download Spanish PDF  Download French PDF  What is PDF?
 

The Fetal Period (8 Weeks through Birth)

Chapter 37   9 Weeks: Swallows, Sighs, and Stretches

Looteline periood kestab kuni sünnituseni.

9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett.

Loode oskab veel ka haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada.

Närviretseptorid näol, peopesades ja jalataldadel tunnevad õrna puudutust.

Vastuseks jalatalla õrnale puudutusele painutab loode ennast puusadest ja põlvedest ning võib varbaid kõverdada.

Silmalaud on nüüdseks täiesti kinni.

Hääleligamentide nähtavale ilmumine kõris annab märku häälepaelte arenemise algusest.

Naissoost loodetel on näha emakat ja ebaküpseid sugurakke ehk oogoone, mis munasarjas paljunevad.

Hakkavad eristuma välimised suguelundid, vastavalt siis kas mees- või naissoo omad.

Chapter 38   10 Weeks: Rolls Eyes and Yawns, Fingernails & Fingerprints

Kasvuspurt 9. ja 10. nädala vahel suurendab kehakaalu üle 75%.

10-nädalasel lootel põhjustab ülemise silmalau stimuleerimine silma allapoole liikumise.

Loode haigutab ning avab ja sulgeb sageli oma suud.

Enamus loodetest imeb paremat pöialt.

Nabanööris peitunud sooleosad pöörduvad kõhukoopasse tagasi.

Enamikes luudes toimub luustumine.

Hakkavad arenema sõrme- ja varbaküüned.

Spetsiifilised sõrmejäljed tekivad 10 nädalat pärast viljastumist. Neid jälgi saab kasutada isiku tuvastamiseks terve elu jooksul.

Chapter 39   11 Weeks: Absorbs Glucose and Water

11. nädalaks on nina ja huuled täiesti välja arenenud. Nii nagu iga teinegi kehaosa, muutub nende välimus inimese elutsükli igas faasis.

Soolestik hakkab imama glükoosi ja vett, mida loode alla neelab.

Kuigi sugu on kindlaks määratud juba viljastumise hetkel, saab alles nüüd välimisi suguelundeid eristada kui mees- või naissuguelundeid.

Chapter 40   3 to 4 Months (12 to 16 Weeks): Taste Buds, Jaw Motion, Rooting Reflex, Quickening

11. ja 12. nädala vahel suureneb loote kaal peaaegu 60%.

12. nädala lõpp tähistab raseduse esimese kolmandiku ehk trimestri lõppu.

Suu sisemust katavad maitsmispungad.
Sünni ajaks jäävad maitsmispungad alles ainult keelele ja suulaele.

Soolestiku tegevus algab juba 12. nädalal ja jätkub umbes 6 nädalat.

Esmast väljaheidet loote ja vastsündinu käärsoolest nimetatakse mekooniumiks. See koosneb seedeensüümidest, valkudest ja surnud rakkudest, mille seedetrakt kõrvale heidab.

12. nädalaks on ülemiste jäsemete pikkus saavutanud peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. Alumistel jäsemetel kulub rohkem aega oma lõplike proportsioonide saavutamiseks.

Õrnale puudutusele reageerib juba terve loote keha, välja arvatud pealagi ja kukal.

Esimest korda ilmnevad soost sõltuvad arengulised erinevused. Näiteks naissoost loodetel täheldatakse lõualuude liikumist palju sagedamini kui meessoost loodetel.

Erinevalt varem nähtud eemaletõmbumise refleksist kutsub suu ümbruse stimuleerimine nüüdseks esile suu avamise ja ärritaja poole pöördumise. Sellist reaktsiooni nimetatakse imemisrefleksiks ja see aitab pärast sünnitust vastsündinul leida ema rinnanibu, kui see teda imetama hakkab.

Nägu jätkab arenemist, põskedele hakkavad ladestuma rasvavarud ja algab hammaste areng.

15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Siin leiab asset suurem osa vererakkude tekkest.

Kuigi juba 6-nädalane embrüo hakkab ennast liigutama, tunneb rase naine loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel.

Chapter 41   4 to 5 Months (16 to 20 Weeks): Stress Response, Vernix Caseosa, Circadian Rhythms

16. nädalaks võivad teatud protseduurid mille käigus viiakse loote alakehasse nõel, põhjustada lootel hormonaalstressi reaktsiooni, vallandades vereringesse noradrenaliini või norepinefriini.

Hingamiselundkonnas on bronhiaalne võrgustik juba peaaegu valmis.

Nüüdseks katab loodet kaitsev valge aine, mida nimetatakse lootevõideks. Lootevõie kaitseb nahka lootevee ärritava mõju eest.

Alates 19. nädalast hakkavad loote liigutused, hingamistegevus ja südame löögikiirus järgima igapäevast tsüklit, mida nimetatakse tsirkadiaanrütmiks.

Chapter 42   5 to 6 Months (20 to 24 Weeks): Responds to Sound; Hair and Skin; Age of Viability

20. nädalaks on kuulmiselund tiguorgan saavutanud oma täiskasvanud suuruse täielikult välja arenenud sisekõrva sees. Praegusest hetkest alates reageerib loode järjest suuremale hulgale helidele.

Peanahal hakkavad kasvama juuksed.

Kõik nahakihid ja struktuurid on olemas, sealhulgas juuksenääpsud ja -näärmed.

21.-22. nädalal pärast viljastumist suudavad kopsud juba teataval määral õhku hingata. Seda peetakse eluvõimeliseks lootevanuseks, kuna ellujäämine väljaspool emaüsa osutub mõnede loodete puhul võimalikuks.

Chapter 43   6 to 7 Months (24 to 28 Weeks): Blink-Startle; Pupils Respond to Light; Smell and Taste

24. nädalaks avanevad uuesti silmalaud ja loode pigistab ehmudes silmad kinni. Reaktsioon äkilistele ja valjudele häältele areneb naisloodetel tavaliselt varem välja.

Mitmed uurijad arvavad, et kokkupuuted valju müraga võivad mõjuda ebasoodsalt loote tervisele. Vahetute tagajärgede hulka kuuluvad südame pikemalt kestev kõrgendatud löögisagedus, loote ülemäärane neelatamine ja äkilised käitumuslikud muutused. Pikemas perspektiivis avalduvaks tagajärjeks võib olla kuulmislangus.

Loote hingamissagedus võib tõusta kuni 44 sisse- ja väljahingamistsüklini minutis.

Raseduse kolmandal trimestril nõuab aju kiire areng rohkem kui 50% loote poolt kasutatavast energiast. Aju kaal suureneb 400-500 protsendi võrra.

26. nädalaks hakkavad silmad pisaraid tekitama.

Pupillid reageerivad valgusele juba 27. nädalal. See reaktsioon reguleerib silma võrkkestani jõudvat valguse hulka terve elu jooksul.

Kõik vajalikud koostisosad lõhnaaistingu toimimiseks on funktsioneerimisvõimelised. Uuringud enneaegsetest imikutest paljastavad, et võime tajuda lõhnasid tekib juba 26 nädalat pärast viljastumist.

Kui lootevette panna magusat ainet, siis loote neelatamissagedus kasvab. Kui aga lootevette lisatakse kibedat ainet, siis loote neelatamissagedus väheneb. Sellega kaasneb sageli ka näoilme muutumine.

Sammumist meenutavad jalaliigutused võimaldavad lootel kukerpalle teha.

Loode ei tundu enam nii kortsuline, sest naha alla tekivad täiendavad rasvavarud. Rasval on oluline roll kehatemperatuuri säilitamisel ja energiavarude hoidmisel pärast sündi.

Chapter 44   7 to 8 Months (28 to 32 Weeks): Sound Discrimination, Behavioral States

28. nädalaks suudab loode eristada kõrgeid ja madalaid helisid.

30. nädalaks on hingamisliigutused palju igapäevasemad ja keskmine loode teeb neid 30-40% ajast.

Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode, mida katkestavad puhkeperioodid. Sellised käitumuslikud seisundid peegeldavad kesknärvisüsteemi üha suurenevat keerukust.

Chapter 45   8 to 9 Months (32 to 36 Weeks): Alveoli Formation, Firm Grasp, Taste Preferences

Ligikaudu 32. nädalal hakkavad kopsudes arenema alveoolid ehk õhutaskud. Nende teke jätkub kuni 8. eluaastani pärast sündi.

35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata.

Loote kokkupuuted erinevate ainetega näivad mõjutavat sünnijärgseid maitse-eelistusi. Näiteks looted, kelle emad tarbisid aniisi, ainet, mis annab lagritsale eriomase maitse, eelistasid aniisi ka sünnijärgselt. Vastsündinutele, kellel ei olnud looteeas aniisiga kokkupuudet, aniis ei meeldinud.

Chapter 46   9 Months to Birth (36 Weeks through Birth)

Loode algatab sünnitegevuse, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille jooksul saab lootest vastsündinu.

Sünnitegevusest annavad tunnistust emaka võimsad kokkutõmbed, mille tulemuseks on lapse ilmaletoomine.

Viljastumisest kuni sünnituseni ja sealt edasigi on inimese areng dünaamiline, pidev ja keeruline. Uued avastused selle põneva protsessi kohta näitavad üha rohkem, kuidas loote areng avaldab olulist mõju tema tervisele edaspidise elu jooksul.

Nii nagu täiustub meie arusaamine varajasest inimarengust, nõnda täiustub ka meie oskus tugevdada oma tervist - nii enne kui pärast sündi.


Add a Comment

Your Name: Log In 3rd-party login: Facebook     Google     Yahoo

Comment: